Rüütli tänav on üks Paide vanimaid tänavad, kindlasti juba keskaegne. Paistab, et tänav sai alguse ordulinnusest, mille üks väravatest avanes lõuna poole, nö all-linna. Sellest ilmselt ka tänava nimi – rüütli (sellist nime on kasutatud esimesel Paide linnaplaanil 1683. aastast).

 

Rüütli tänav on ühepoolse planeeringuga, ta jääb linna idapoolsele piirile, ühe arvamuse järgi kulges siit ka kunagi linna muldkindlustuse vöönd. Tänavaäärsed hooned on seetõttu arvatavasti ehitatud kunagise valli peale, ent samas võib olla tegu ka looduslikult kõrgema kohaga ning vall või linnamüür võis asuda ka jõele lähemal, nö allpool.

Ühepoolse hoonestuse tõttu tundub tänav laiana, varasemalt ääristas tänava teist poolt aedlinlik rohelus. Krundid on suured, ulatudes praeguse Parkali tänavani. Rüütli tn teine, läänepoolne külg oli algselt hoonestamata, siiani ulatusid hoopis kirikutaguse platsi, turuplatsi ja Pika tänava äärsete majade krundid.

Rüütli tn oli hoonestatud kindlasti juba keskajal, sh ka Rüütli 10. Võimalik, et tänaval praegu asuvate hoonete all asuvad keskaegsete hoonete keldrid.

Praegused majad, mis pärinevad XVIII sajandi lõpust on paigutatud ühtlaselt ja tihedalt üksteise kõrvale, moodustades ühepoolse kinnise tänavaseina. Hoonete fassaadiarhitektuur on klassitsistlike vormidega. Paide linnakodaniku ühekorruseline puitelamu on ristkülikukujuline, kahe kuni nelja ruumiga ja keset hoonet asuva mantelkorstenköögiga. Tihti oli hoone esimesel korrusel kas väike kauplus või töökoda. Sageli kuulub selliste hoonete juurde etik. Erilist tähelepanu väärivad hoonete stiilsed välisuksed ja nikerdilustusega  aknaraamistused, eriti pööninguakendel.

2009. aastal taastati Rüütli tänaval munakivisillutis (kivid on taaskasutatud, trassitööde ajal Paides üles võetud vanad munakivid pandi uuesti maha Rüütli tänavale), üks osa neist töödest tehti talgutena. Rüütli 10 ees asuvad ka kaks algset paest kõnniteeplaati, milledega kaeti 1902. aastal kõik praegused Paide vanalinna kõnniteed.

Rüütli 10 krunt on näidatud hoonestatuna (praegusele sarnases mahus) juba 1790. a ja 1848. a kaartidel.

 

Majas Rüütli tn 10 elas August Liivik, Kaitseliidu Järva Maleva pealik 1932-38, riigikaitseõpetaja, laskur. 1939.a. maailmameister vabapüssistandardis ja 11-kordne maailmameister meeskonnavõistluses. Oli 1937. ja 1939.a. Eesti meeskonnas Argentina karika võitmisel.

Samas majas elas Paide vangimaja direktor Rudolf Timusk.

Kõrvalolevas, Rüütli tn. 8 majas asusid enne sõda Paide Rahukohtuniku tööruumid, seal töötasid kohtu-uurijad, jaoskonnajuhataja ning hoolekandeasutus. Peale sõda kohandati maja lasteaiaks.

Praegu asub Rüütli 10 majas jalgrattapood, Rüütli 8 on lammutatud

 

 

 

Majaga on olnud seotud järgmised nimed:

 

1698 Reinhold Handwig

1748 Lens Augustus

Lukussepp Tomas Hradezky

1781 lihunik Johann Benjamin Kempf

1779 kingsepp Hradezky

Pr lesk Welz, sünd Hradezky

Kaupmees Oscar Welz (1845)

1869 dr. von zur Mühlen

Tislermeister ja kaupmees Kuhlberg

1876 kaupmees Balduin Stecher

Pr Rinne

Notar Oskar Hoffmann (1913)

Eichfeldt (1937)

1913 113a J.Mamberg, not Oskar Hoffmann

1930-tel jagatud kaheks

 

Fotogalerii:

 

•