Pärnu tänav ei ole mitte alati kulgenud otse turuplatsilt Türi suunas. Algselt lõppes linnamüür just enne Pärnu 12 maja, kõrvaloleva “Vaarose” kaupluse ees. Seal asus üks linnaväravatest, mis aga viis ilmselt hoopis karjamaale, kuna see piirkond on madal ja väga vesine. Talvel võidi seda muidugi kasutada ka linnast välja sõitmiseks, ent peamiselt pääses Türi suunal siiski läbi praeguse Väike-Aia tänava (toonane Viljandi tänav), sealt mööda Laia tänavat kuni praeguse Lembitu pargini ja läbi praeguse pargi Pärnu tn kõrgema osani (u praeguse haigla juures).
Pärnu 12 on seega toonase linnamüüri (valli) ja vallikraavi asukohal. Krunt on aga juba hoonestatud 1848. a kaardil ning oli sel ajal seotud tuntud arhitekt Mühlenhauseniga (vt altpoolt).
Põhiplaanilt on maja L kujuga ning paikneb krundi tänavapoolsel küljel. Ühekordse osa fassaadi ilmestab lahtine veranda tagasiastega katuse alla.
Oma algsest ilmest pole hoone kaotanud palju, kuid need suhteliselt vähesed muudatused on hoone suursugusust tuntavalt kahandanud. Algselt on hoonet ilmestanud kaks profileeritud karniisidega eraldatud püstlaudisest vahevööd, millest üks paiknes sokli kohal ning teine esimese ja teise korruse vahel. Säilinud on algne kitsa profiiliga laudis.
Vaid ühe erandiga on kaduma läinud akende kohalt kaunid puitpits kaunistused. Säilinud puitpits detail asub hoone vasakpoolsel küljel paikneva sissepääsu kohal. Viilualuseid ilmestasid kaunid puitpits ehiskonsoolid ning ehispuud, mis on enamuses vaadeldavad tänase päevani nagu ka ajastule omased saelõikelised sarikaotsad räästas.
Lahtine veranda on oma detailid – puitpits ehiskonsoolid ja algsed piilarpostid enamuses suutnud säilitada vaid ühe erandiga – veranda piirde algsete saelõikeliste püstlippide asemel on kitsas rõhtlaudis.
Lammutatud on hoone lõunaküljel asunud veranda.
1847. aastal koostas tollane krundiomanik, Kesk-Eesti tuntud arhitekt ja ehitusmeister J. G. Mühlenhausen esindusliku elumaja projekti, mis jäi teadmata põhjusel siiski ehitamata. Tegu on arhitektiga, kelle poolt 19. saj keskel projekteeritud sammasportikused ehivad praegugi veel nii mõndagi Paide maja (näiteks nn Majatarvete kauplus keskväljakul või nn tavanditeenuse maja Tallinna tänaval), aga lisaks olid tema projekteeritud ka kiriku restaureerimistööd peale 1845. a põlengut (sh praegune neogooti tornikiiver varasema barokse asemel). Ajalooarhiivis leidub 1847. a projekt, kus Mühlenhausen ei ole enam ainult arhitekt, vaid ka maja omanik. Krundi numbriks on 29, ehk siis praegune Pärnu 12 asuv puidust haiglahoone. Projekt on ju väga suurejooneline ja ei meenuta seejuures mitte millegagi hoone praegust välisilmet. Seda võiks ju pidada realiseerimata projektiks, kuid 1848. a linnaplaanil on kujutatud sellel kohal puidust hoonet täpselt selliste piirjoontega nagu ka projektis märgitud plaanil. Tuleb siis tõesti arvata, et selline hoone ehtis kunagi Paide linna? Ja miks ning millal ta praeguseks ümber ehitati?
Pisut hiljem ehitas aga igatahes Roosna-Alliku mõisnik Stackelberg samale kohale elumajaks praeguse hoone.
Eesti vabariigi algusaastatel osteti hoone maakonnahaiglaks. Selles majas on pikka aega töötanud dr. P. Naaris, kes kutsuti Paidesse linnaarstiks ja haigla juhatajaks 1913. aastal. Ta osales arstina Vabadussõjas ning pärast seda oli ta Paides maa-arst ja aktiivne seltskonnategelane. P. Naaris juhatas haiglat kuni surmani 1947. aastal.
Hoone on viimati olnud Järvamaa Haigla kasutuses, praegu kuulub Nelja Kuninga hotelliga seotud omandisse, majja on planeeritud luksuslik majutusasutus.
Selle hoonega seotud olnud nimed:
bürgermeister, lihunik ja kaupmees Johan Peter Frank
1795 lihunik Joh. Em. Muskat
1800 major von Wickhorst
1803 kaupmees Prädell
sekretär Hupel
organist Blauberg
arhitekt Mühlhausen
verwalter (mingi ametnik) Carl Gustav Feldmann (1851)
1902PT pr parun von Stackelberg (Kaulep)
1913 pr parun von Stackelberg (Kaulep)