Paide linn sai alguse Liivimaa kroonika järgi siis, kui aastal 1265 hakati siia ehitama Wittensteini (keskalamsaksa keeles “Valge kivi”) kindlust. Üsna varsti tekkis kindluse ümber sama nimega linnake, mis sai 1291. aastal endale ka linnaõigused. Keskaegsest Paidest ei ole säilinud ühtegi hoonet, ainult tänavatevõrk ning kindluse varemed, sest see algne Wittenstein hävitati täielikult Liivi sõjas ning sellele järgnenud Rootsi-Poola sõjas. Umbes sellest ajast, 17. sajandi alguses on aga pärit mõned vasegravüürid, milledel kujutatakse Liiivi sõja aegset Paidet. Gravüüridelt on näha linnamüüriga ümbritsetud nn gooti elamuid, keskväljakul kirikut, tänapäevasele sarnast tänavatevõrku ja muidugi kindlust.

Rootsi ajal oli Paide aga pigem vanadele vundamentidele rajatud palkhoonetega väikeasula, kellelt olid segastel asjaoludel ka linnaõigused ära võetud. Paides omavolitses Mäo mõisnik ning Paide linnakodanikud asusid oma õiguste kaitsele kuni Rootsi õuekohtuni välja. Linnaõigused taastati, ent Põhjasõda pühkis Paide linna veelkord minema ning kaotas ära ka tagasi võidetud privileegid kuni alles 1783. aastal taastas keisrinna Katariina II Paide kui maakonna- ehk kreisilinna. Selleks ajaks oli juba kasutusel linna ülemsaksakeelne nimetus – Weissenstsin. Alates sellest ajast on pärit ka praeguseni säilinud Paide vanalinna hoonestus. Osaliselt on säilinud nö ürgbalti hooneid, st maju, mis on lihtsalt öeldes ehitatud nii nagu krunt seda võimaldas. Hilisemal, klassitsismiajal lisandub muidugi juba ka Vene keisririigi tüüp-projektide ja nõuete kohaselt ehitatud maju. Suureas osas koosneb Paide vanalinn vanadest puithoonetest, mida ei ole ülemäärase jõukuse puuduse tõttu õnneks väga palju ümber ehitatud. 20. sajandi alguses on lisandunud ka tellis- ja paehooneid.

Ehkki Paide ei saanud maailmasõdades kannatada, on Paide vanalinna rüüstatud pigem alates 1970-test, kui nö vanade lobudike asemele hakati ehitama kaasaegsemat arhitektuuri ning korrusmaju. Sellest ajast alates on vanalinna kaotanud vähemalt poole oma ajaloolisest hoonestusest.

Endise Paide, ehk praeguse vanalinna piirkonda kaitseb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud muinsuskaitseala määrus. Enamus sellel lehel märgitud hoonetest on pärit kaitsealalt, ent mitte kõik. Ühends Weissenstein eesmärk on olnud alati tõsta esile Paide ajaloolise hoonestuse väärtust, nii arhitektuurset, miljööväärtuslikku kui ka kultuuriajaloolist ja tänapäeva väärteluruumiga seonduvat. Head vaatamist ja lugemist!