13. sajandil oli Riias ja Tallinnas tulenevalt linnaseadustest majaomanikel kohustus tulekahju puhuks hoida maja juures tünni veega. Tulekahju kustutada oli linnakodaniku naturaalkohustus. Vanasti oli peamine viis tulekahjust teatada lüües kirikukella ja trumme, karjuda appi või puhuda pasunat. Alarmi peale pidid majaperemehed, tulekahju kohale ilmuma oma tulekustutamise vahenditega. Lai tänav 3 asuv hoone oli koduks 1879. a asutatud Paide Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule. Selts loodi linna kaitseks, sest 19. saj Paides oli puithoonestus ning  suurte tulekahjude oht. Ühingu moodustasid  ronijate jaoskond,  pritside jaoskond , veemeeste jaoskond  ja korrapidajate ning päästjate jaoskond. Linn ehitas tuletõrje tarbeks turuplatsile puurkaevu. Esialgu puudus seltsil ruum kustutusabinõude hoidmiseks. 1880. a. valmis seltsi pritsikuur. Hoone projekteeris laudseppmeister G. Leinberg (prohvet Maltsveti poeg). 20 aastat peale seltsi asutamist jäi esialgne pritsikuur kitsaks ning võeti ette uue  kivist hoone ehitamine. 1906. a avati pidulikult uus pritsikuur.  a. muretses selts puhkpillid ja asutas orkestri. 1914. a. puhkenud I maailmasõda nõudis hulga noort, tugevat jõudu sõjaväkke. Tuletõrjemeeskond, kus oli juba üle 100 liikme, vähenes 60 peale. Vabadussõja möödudes algas seltsi õitseaeg.  Laial tänaval tegutses tuletõrjeühing kuni 1972. a. Kaasajal on ajalooline Paide pritsimaja säilinud ümberehitatud kujul.