Lühidalt: Üks väheseid kahekordseid rohkem kui 100 aastat vanu kivimaju Paides, ehitatud 1896-1905 praeguse Keskväljak 10 kõrvalhooneks (asusid ühel krundil). Algselt asusid hoones hobusetall, sepikoda, aidad, pesuköök. EW perioodil tegutses majas Steinbergi tubakatööstus, pärast sõda Paide Tööstuskooli internaat ning hiljem KGB ja SORVVO kontorid. Taastatud Eesti Vabariigi ajal olid siin hooneregistri, ettevõtteregistri, maa-ameti jms ruumid. Hoone on praegu eraomandis, esimesel korrusel on 2019. a suvel alustanud uues asukohas tegevust Wabakohvik ja Ühendus Weissenstein.

 

Krundi ajalugu

Praegune Keskväljak 12 on algselt kuulunud kokku praeguse Keskväljak 10 krundiga, millest Keskväljak 10 näib olevat olnud hoonestatud kindlasti Rootsi ajal, kindlasti aga juba keskajal.

 

1692. a linnaplaan:

Väljavõte kohtuprotokollist Paide linna ja lossialeviku kruntide, nende omanike ning lossialeviku kruntide ja majade hindamise asjus 1698. a:

„16) inspektor Jobst Baumgarten, täisehitatud krunt, kirikule kuuluv.“

Nimistu võrdlemisel paigutub Baumgarterni krunt (plaanil märgitud 3.16) praeguse Keskväljak 10 ja 12 kohale. Baumgartenit on viidatud 1698. a dokumendis ka mitmel korral mainitud kui „hr inspektor Baumgarten armulise härruse esindaja“ (st Mäo mõisa esindaja krundivaidlustes Paide linnakodanikega).

Seega asus krundil 17. sajandil mingi hoone, tõenäoliselt keskaegse hoone vundamendil (Paide keskaegsed hooned hävisid Liivi sõjas ning ehitati pärast seda alanud Rootsi ajal suures osas uuesti üles vanadele vundamenditele)

 

 

 

 

1739 ja 1786 (krunt nr 31)

 

Nimekiri Weissensteini linnakodanikest aastal 1786:

„11) Hans Ludwig Drawert, kaupmees, bürger alates 1. septembrist 1769 (31)“ – sulgudes krundi nr.

Kinnistutoimikus on lisaks märge: „aktsiisiametnik Hans Ludwig Drawert, ehitas 1786 maja“

Kaardi järgi asus krundil umbes praeguse KV 10 kohal mingi hoone nii 1739. kui 1786. a kaardil (krunt nr 31), kusjuures ilmselt on 1786. aastal ehitatud uus hoone.

 

 

 

 

 

 

1790 – krundil asub KV10 kohal pikk hoone.

 

Kaardil on kivihooned märgitud punasega, puithooned kollasega, seega Keskväljak 10 kohal asus puithoone), kusjuures paistab et omanik on ikka seesama Drawert, kes „ehitas 1786 maja“(järgmine omanik Koch omandas krundi 1795. või 1796. aastal), ehk sellel kaardil võib olla see maja tegelikus mahus.

 

 

 

 

 

 

1848. Kaardil kannab krunt numbrit 31

 

Keskväljak 10 hoonele lisaks on märgitud ka selle hoovi, praeguse Keskväljak 12 kohale ehitatud hoone, ent see on praegusest piklikuma kujuga –  sama pikk kui tänavaäärne maja, kogu krundi laiuses.

Sel ajal oli krundi omanikuks Silsky – hoovimaja võis olla ehitatud tema ajal. Aga paistab, et see hoovimaja on puidust – ei ole kaardil punasega, vaid kollasega, mis tähendab, et tegu ei ole praeguse hoonega.

 

 

 

 

 

 

1854. Krundil on uus nr – 30, ehk nn politseinr.

 

Omanik peaks endiselt olema Silsky.

Ka siin on märgitud hoovimaja kollasega, ehk kui puitmaja. Praegust kivist hoovimaja ei ole seega veel ehitatud.

 

 

 

 

 

 

1896 – justkui oleks hoovipoolne hoone ka markeeritud, paistab et samas mahus nagu seni kaartidel näidatud hoone, ehk vana, pikk puithoone, mitte praegune lühem kivimaja.

 

Omanikuks oli vahepeal Nigols ja nüüd Hermann Kull.

 

 

 

 

 

1930-d.

Krundil asub praeguses mahus kivist hoovimaja.

Krunt kannab numbrit 245.

 

 

 

 

 

 

 

Keskväljak 12 ehitusaega aitavad määrata mõned vanad fotod.

See foto on aastast 1903, mil Keskväljak 12 hoonet veel fotol pole näha, sarnane foto pärineb ka aastast 1901:

 

Allolev foto on aastast 1905 ning sellel on hoone juba näha. Foto on tehtud Vallitornist enne 1910. aastat, sest veel pole kirikule ehitatud otsadesse juurdeehitusi (1909-1910):

 

See tähendab, et Keskväljak 12 hoone ehitati millalgi vahemikus 1901-1905, kui krundi omanikuks oli Hermann Kull.

  

Järvamaa Muuseumi andmeil on kinnistust teada järgmist:

1937. a kinnisvara teadaannete lehe järgi olid krundi omanikud E. Viren ja M. Kull. Krundil asus 5 hoonet. Kahekorruselises hoones (Keskväljak 10) elas 2. korrusel omanik M. Kull ja 1. korrusel oli kaubandusühing „H. Kull“. Ühekorruselises elu- ja kõrvalhoones (ehk praeguseks lammutatud puitmaja hoovis) elas üürnikuna Kaarel Thomson (H. Kulli kaubandusühingu ärijuht). Lisaks neile oli krundil ka kahekorruseline kõrvalhoone (Keskväljak 12), kus esimesel korrusel asusid pesuköök, aidad, tall ja teine korrus oli ümber ehitatud korteriteks (1937 neid ruume aga elamiseks ei kasutatud). Abihoonetest olid krundil veel puukuur ja pesuköök.

Ka 1939 oli Turuplats 10/12 (kinnistu nr 31) kaupmees Hermann Kulli pärijate valduses – M. Kull (sünd 1905), kes oli äriomannik. Teine elanik oli Karl Thomson koos oma õe Leili Luigega.

 

Seega, Keskväljak 12 oli ehitatud kõrvalhooneks, mida ilmselt hakati järk-järgult kasutusele võtma ka elamuna.

 

Hoone 1928. a aerofotolt:

 

Keskväljak 12 hoone esiküljel on kaks ust ja kaks väravat (sh kahe praeguse akna asemel), samuti paistab põhjaküljel ühe praeguse akna asemel üks uks.

Põhjapool asuvad veel kaks hoonet – üks viilkatusega elamu ning selle kõrval üks pikk, ühepoolse katusekaldega ehitis (väljaulatuva pika vintskapiga).

Keskväljak 12 taga asub veel üks kõrvalhoone. Kõik need kõrvalhooned on praeguseks lammutatud ning suurele krundile, mis ulatus kuni Rüütli tänavani (nagu kõigil keskväljaku selle külje majadel) ehitati hiljem nn apteegiladu (kuni selle ajani, nõukogude perioodil, asusid sellel maatükil nn parteilaste aiamaad).

EW perioodil tegutses Kullide perekonnale kuulunud, praeguses Keskväljak 12 hoones nn Steinbergi tubakavabrik. Fotol on tubakavabriku naised töötamas kas esimese korruse kagunurgas asuvas toas või mõnes teise korruse toas.

Eduard Steinbergi (ja tema kompanjoni, Paide kunagise linnapea, suurärimehe Jaan Marguse) tubakaäri tegutses renditud ruumides aastatel 1920-1932. Sellest ajast on ka mitmeid Paide tubakavabriku paberossikarpe säilinud:

 

11.04.1953 andmetel on Keskväljak 12 Paide Tööstuskool nr 9 internaadiks. Siin oli sõjaväeline kord, poisid kandsid mundreid, ka nädalavahetusel saadi koju ainult linnaloa alusel. Õpiti maaparandajaks ja lukksepaks.

 

 

 

 

 

 

 

Praegune esikülje parempoolne sissekäik oli ka siis olemas – pesukööki (praegune kohviku nn letiruum).

 

Sell taga asunud saalis oli poiste magamisruum ning kõrval asunud toas juhendajate ööbimisruum (praegune köök).

 

Hommikused rivistused toimusid koridoris, millest põhja poole jäid pesuruumid ning paistab, et ka üks „isolaator“, ehk kartser.

 

Hiljem asus majas KGB ja SORVVO kontor, kunagises pesuköögis asus sel ajal aparatuur, millega kuulati pealt Paide rajooni telefone.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2019. a märtsis kolis oma senistest ruumidest välja Paide Wabalinna maja. Selle üks osa, Wabakohvik ning Ühendus Weissenstein võtsid üürile Keskväljak 12 esimese korruse ning hakkasid maikuus välja ehitama kogukonnakohviku ruume. Wabakohvik avati 2019. a Arvamusfestivali ajal. Wabakohviku koduleht: https://wabakohvik.weissenstein.ee/

 

 

Omanike andmed (1698-1939):